Chapter I : Uus Algus
Gustavo Martinez (tänavanimega Cobra) on viimaks 23 aastasena vangist vabanenud, kuhu ta mattis 7 aastat oma elust. Kõik see tänu oma õpetaja vägistamisele põhikoolis, Gustavo oli täis viha, ta nõudis kättemaksu. Martinez läbis vanglas täieliku elukooli, teda peksti, pussitati, üritati uputada, kuid see kõik tegi teda tugevamaks ja pani enda eest seisma, lõpuks hakkasid inimesed ka tema vastu austust üles näitama ja tekkisid uued tutvused. Gustavo ei kartnud kedagi ega midagi, ta lapsepõlv ei olnud lihtne, ta pidi kandma hoolt ema eest ja kasvatama ka kahte nooremat õde, sest isa jättis pere juba varakult selja taha. Juba nooruses hängis Cobra endast vanematega kes teda kaitsesid ja austasid, seega kui tuli aeg Gustavol vanglaseinte vahele pugeda, laskis ta oma tuttavatel pere eest hoolt kanda. 3 aastat peale Martineze lahkumist jõudis temani uudis, et tema noorim õde on vägistatud ja kuul läbi pea lastud. See oli härrale kui kuul rindu, ta silme ette tekkis raev, täielik viha, ta tahtis kõik inimesed ära tappa, ta tahtis nad elusalt põletada, just see oligi pöördepunkt kus Cobra ei lasknud endale ühtegi inimest lähedale ja vanglas hakati teda rohkem austama, ta teadis, et kui ta üks päev vabaneb, siis ta saab oma kättemaksu.
Vabadus, viimaks, Gustavo oli seda juba ammu ootanud ja lõpuks sai ta maitse suhu, talle oli kutsutud takso vangla ette ja sellega sõitis ta peidupaika kus viibisid tema ema ja õde, ta kallistas mõlemat kõvasti ja lubas neile, et ta maksab õe eest kätte. Edaspidi üritas ta veeta perega nii palju aega kui võimalik, kuid siiski ei jäänud tagaplaanile ka Martineze teine pool, millest tuleb edaspidi juttu. Välja saades hakkas Gustavo kokku ajama oma vanu poisse ning võtma uusi õpipoisse enda käpa alla juurde, veel tutvus ta ka uute inimestega, kelle kontaktid ta vanglast sai. Gustavo hakkas rajama narkolaboreid ning tegelema ka tulirelvade kokkupanekuga. Tekkis La Martinez Cartel. Selle nimel oli ta andma oma elu ja tuleb tõdeda, et ta sai tänu sellele üsna kiirelt jalad alla ning suutis oma pere eest endisest paremini hoolt kanda, see oli see, mis luges.
Chapter II : Kättemaks
Oli aeg kättemaksuks, Gustavo oli lasknud oma alluvatel määrata kindlaks koht, kus paikneb grupp, kes mõrvasid jäledalt tema noorima õe. Cobra ei tahtnud lasta seda tööd poistel ära teha, ta nõudis seda ise, ta tahtis need inimesed kõik ükshaaval julmalt mõrvata, see oli kõik mis teda huvitas. Üks õhtupoolik mässis Martinez tulirelva AK-47 kaltsu sisse, pani selle oma vanakooli mersu pagasnikusse ning asus teele, ta parkis oma Mercedese tagurpidi hoone ette, teades, et paari minuti pärast toimuvad seal korralikud tapatalgud. Ta tegi hoone ees viimase suitsu, lõi nipsuga selle maha ning avas pagasniku. Sealt mässis ta kaltsu seest lahti oma tulirelva ning eemaldas kaitseriivi. Gustavo oli valmis hoonesse sisenema ja tapma kõik seal viibivad inimesed.
Gustavo lõi jalaga ukse lahti ning avas tule, tulevahetuses hukkusid 8 inimest ning see kestis ligikaudselt 7 minutit, mille peale oli kosta juba kauguselt politsei sireene, Martinez viskas veel viimase pilgu laipadele ja kõndis autosse, ta viskas tulirelva kõrvalistmele ning põgenes sündmuskohalt. Talle järgnesid küll 3 politseiautot, kuid siiski suutis Cobra neist kaugemale saada, kuid siis juhtus ootamatult õnnetus. Gustavo kadus oma sõiduki üle kontrolli ning paiskus teelt välja ja lendas autoga katusele, ta sai küll rängalt viga, kuid üks oli selge, ta pidi põgenema, ta lõi parema jalaga juhipoolse ukse akna eest ning ronis sealt välja, seejärel pistis ta jooksu jõe poole, see oli ta ainus pääsutee. Ta ujus kiiremini kui kunagi varem, esmalt peitis ta end silla all ja mõnekümne minuti möödudes ujus ta teisele poole kallast ning võttis hetke, et oma hingamisteed korda saada ja puhata. Seal ei saanud ta aga kaua seista ning jooksis nii kuis jaksas kuu poole.
Chapter III : Red County
Gustavo on saanud 38 aastaseks ning on võtnud kaalus tunduvalt juurde, ta on end aastaid peitnud, et maha jahtuda ja selle ajaga ka pea tundmatuseni muutunud. Kindel on see, et Martinez ei saa Mehhikosse nii pea tagasi minna, ta on end vaikselt aastatega juba Red Countysse sisse seadnud ning ajanud musta turgu vaiksel koormusel edasi, vahepeal lendas talle appi üks varasem tuttav Kolumbiast, tööpakkumise peale lasketiirus. Gerardo on kõrgharidusega noormees, kes on militaarväljaõppega ja niivõrd visa hing, et teda ei murra miski. Cobra tundis, et just tema on see keda ta vajab, hetkel töötavad nad mõlemad isehakanud automehaanikutena, et ehitada omale puhast tausta ja teenida veidi lisaraha rendi maksmiseks. Mis saab edasi, näitab tulevik...
Chapter IV:
