Muutusime infiltreerumises nii heaks, et saime ametikõrgendust… võibolla jäämegi siia.

"Kroom ja veri" – Los Santose Lowrideri päev

Päike tõuseb üle Strawberry Avenue nagu kuldne taskulamp, mis paljastab kõik, mis öö varjata püüdis.
Garaaži ukse all tilgub õli väikese loiguna betoonile.
Rico seisab uksel, sigaret rippumas huulte vahel, ja kuulab, kuidas linna süda aeglaselt ärkab.

“Täna tuleb hea päev,” mõtleb ta. Mitte sellepärast, et ta usuks saatusesse, vaid sellepärast, et mootorid töötavad ja värv särab.
See on Los Santos – siin ei vaja sa imesid, ainult bensiini ja hüdraulikat.

---

Hommik garaažis

Lil Ghost on juba põlvili oma Tornado kõrval, käed õlis ja kõrvaklapid peas.
Ta ei räägi enne, kui mootor laulab õigesti. Maya puhastab oma Buccaneeri – iga liigutus on täpne, nagu tants.
Rico vaatab neid ja tunneb, kuidas metall ja bensiin on nende DNA-sse sööbinud.

“Homme on Vespucci meet,” ütleb Dez, gängi liider, oma madala, rahuliku häälega.
“Täna näitame, kes me oleme. Mitte lärmakalt, vaid uhkelt.”

Garaaži täidab West Coast muusika, bass kõmiseb vastu seinu. Nad töötavad vaikuses, ainult mutrivõtmete kõlin ja aeg-ajalt kostev naer katkestavad rütmi.
Kui kõik autod on valmis, säravad nad nagu kroomitud sõdalased – iga värv peegeldab päikest, iga kriim on lugu.

---

Lõunasõit läbi linna

Kolonn liigub mööda Vespucci Boulevard’i.
Hüdraulika hüppab, nagu linn tantsiks koos nendega.
Turistid filmivad, mõni laps lehvitab. Rico naeratab – see on tema lava, tema publik.

Nad peatavad autod taco-putka ees.
Praad, suits ja naer – see on lowriderite rahu.

“Need Grove Streeti tüübid vahtisid liiga kaua,” ütleb Maya, silmad kitsad.
“Las vaatavad,” vastab Rico rahulikult. “Kui nad näevad meid, teavad, mis klass tähendab.”

Päike libiseb aeglaselt üle linna ja varjud venivad pikaks.
Autod säravad nagu ehtekarbid, ja kõik tundub korras – kuni üks must Sultan möödub liiga aeglaselt, liiga lähedalt.

Rico pilk muutub.
Silmad kohtuvad võõraga akna taga.
Hetk vaikust.
Ja siis – liiga palju tähendust ühes pilgus.

---

Car Meet Cypress Flatsis

Õhtu läheneb, taevas läheb oranžiks.
Cypress Flats’i parklas on juba rahvas – autod, muusika, valgus.
Rico pargib oma Buccaneeri keskkohta, paneb hüdraulika tööle. Auto tõuseb ja vajub, nagu süda lööks muusika taktis.
Inimesed ümberringi filmivad, plaksutavad, mõned vilistavad.

Siis tuleb võõras. See sama Sultan.
Juht astub välja – roheline bandana kaelas, pilk külm.

“Ilus auto,” ütleb ta aeglaselt. “Ainult kahju, et see sõidab vales rajoonis.”
Rico naeratab. “Auto ei tunne piire, vend.”

“Aga juhid tunnevad.”

Vaikus.
Maya astub kõrvale, käsi puusal, Ghost seisab varjus – võtmevarras peopesas, nagu tühine detail, mis võib muutuda relvaks.
Pinget saab lõigata noaga.

Aga Dez tõstab käe.

“Täna mitte,” ütleb ta. “Täna me ainult näitame, mitte ei purusta.”

Teine gäng lahkub, kummid kriuksuvad.
Rahvas sosistab.
Rico naeratab uuesti, kuid nüüd on naeratuses midagi muud – lubadus, et järgmisel korral pole enam vaikust.

---

Öö klubi taga

Pimedus laskub Los Santose peale nagu tolm.
Tequila-La tagahoovis seisavad autod reas, mootorid veel soojad.
Rico istub kapotil, sigaret põleb oranžilt.

Lil Ghost paneb muusika mängima – vana Zapp & Roger – ja Maya naerab, keerutades oma klaasi.

“Sa teadsid, et nad tulevad täna, eks?” küsib ta.
Rico tõmbab suitsu ja vaatab üles tähtedeta taevasse.
“Jah,” vastab ta vaikselt. “Ja nad tulevad ka homme.”

Ta kustutab suitsu kapoti serval ja vaatab oma autot.
Kroom särab, mootor hingab tasa.
See pole lihtsalt masin. See on süda. Ja Los Santos lööb selle rütmis.

---

Lõpp

Kui öö vaibub, jäävad alles ainult tuled, muusika ja metall.
Gängi jaoks pole see lihtsalt päev – see on rituaal.
Iga sõit, iga kriim, iga pilk – osa legendist, mis elab tänaval.

Los Santos ei maga.
Ja lowriderid ei peatu kunagi.

Los Santos Riders – Päev, mida keegi ei unusta

Kell oli 14:37, kui päike kõrvetas betooni ja mootorite sumin täitis Los Santose idapoolseid tänavaid. Los Santos Riders olid kogunenud oma garaaži taha — kümme madalal hüplevat Impalat reas, kroom välgumas nagu relvade terad. Täna polnud tavaline päev. Täna pidi selguma, kes valitseb tänavaid pärast seda, kui Vinewood Vultures rikkusid nende territooriumi kokkuleppe.

„Keegi ei tule meie hood’i ja lahku elus,“ sisistas Rico, gängi juht, tõmmates nahkkindad kätte. Mootorid käivitusid — madal, sügav mürin, mis pani asfaldi värisema. Nad veeresid korraga välja, nagu metallist maod, kelle kapotid tantsisid tänaval hüdrulike rütmis.

Kui nad jõudsid Jeffersoni silla alla, ootasid seal juba Vultures. Mustad lowriderid, neoonroheline kuma alt vilkumas. Õhk oli pingest nii paks, et isegi tuul ei liigutanud prügi.

„Me ütlesime, et see tänav kuulub meile,“ karjus üks Vulture, tõstes püstoli. Rico naeratas ainult — see külm naeratus, mis tähendab, et kohe läheb halvasti. Sekund hiljem käis esimene lask. Kroomi helk asfaldil, rehvide kriuks, klaasi purunemine.
Kogu tänav muutus kaoseks. Lowriderid hüplesid kuulirahe all, üks auto süttis põlema, leek peegeldus kapoti läikelt nagu põrgu ise.

Rico lükkas oma ’64 Impala ukse lahti ja libises kapoti taha varju. „Diego! Tõmba paremale, lõika nad sisse!“ Karjed, sireenid kauguses. Kõik muutus üheks müraseks rütmiks — kuulid, mootorid, hüdrulike klõpsud.

Kui tolm lõpuks vaibus, oli tänav tühi. Ainult tossavad autod, vereplekid ja kõrbenud rehvide lõhn. Rico tõusis püsti, silmad punased suitsust ja vihast.
„See pole lõpp,“ ütles ta vaikselt. „See on alles algus. Los Santos Riders ei unusta.“

Ja kui päike loojus linna taha, süttisid lowriderite neoonid taas — vilkudes nagu sõda, mis alles kogus hoogu.

Edited October 19Oct 19 by Detox

Los Santose kriminaalmaailm keeb taas kuulujuttudest. Nädala alguses ilmusid LS Underground Forum foorumisse väited, et Vagose gängi juht Manuel Ortega sattus ebamugavasse olukorda, mida tema rivaalid nüüd täiel määral ära kasutavad.

Anonüümne allikas, kes väidetavalt on seotud Los Santos Riders gängiga, väitis, et Manuel jäi “privaatse kohtumisega” vahele Vinewood Hillsi villa juures. Kohtumise sisu kohta liigub erinevaid lugusid, aga foorumites levib väide, et tegemist oli intiimse olukorraga teise mehega. Fototõendeid ei ole avaldatud ja kogu info võib vabalt olla psühholoogiline sõda kahe rivaalgängi vahel.

Ortega ise on süüdistused tagasi lükanud, nimetades seda “Ridersi odavaks propagandaks” gängisõdade eskaleerimiseks. Tema kommentaar:

“Las Los Santos teab, Vagos ei murdu. Nad võivad levitada kuulujutte, aga meie juhime tänavat.”

Los Santos Ridersi poolelt ametlikku kommentaari pole tulnud, kuid sotsiaalmeedias hakkasid levima meemid kirjaga #VinewoodLoveStory, mida Ridersi liikmed jagasid ohtra naeruga.

Kas tegemist on:

• tegeliku skandaaliga

• mustamiskampaaniaga

• või lihtsalt järjekordse episoodiga Los Santose tänavate infosõjas

seda näitab aeg. Üks on kindel: pinge Ridersi ja Vagose vahel tõuseb ja linn valmistub uueks vastasseisuks.