Omega

Posted June 19, 20187 yr

Elu Eestis

______________________________________________________________

Kalender seinal näitas 2002, Markus oli viie aastane. Tema isa, Jaan, oli suur auto sõber, nagu igal suurel auto sõbral, nii ka temal ei puudunud gaaražist üks korralik projektikas, milleks oli 1965. aasta Chevrolet Corvette C2.

Aastad möödusid, Markus kasvas suuremaks, huvi autode vastu aina kasvas ja kasvas. Saades 18 aastaseks ja juhiload kätte saanud, sai ta isalt loa minna Corvettiga kooli, selle üle muidugi oli tal väga hea meel. Koolist koju tulles pidi Markus ikka auto tippkiiruse ära proovima, sellesk kasutas ta Pärnu lennuvälja.

Tippkiiruseks tuli 200 km/h "Vohh, sellega saab politsei eest ära küll" olid Markuse esimesed sõnad. Järgmisel päeval mindi sõbra kristjaniga koos sünnipäevale. Purjus noored ja kiire auto pole kunagi hea mõte, süütust sünnipäevast sai hull läbu. Järsku hüüdis Kristjan: "Teeme Corvettiga linnakaid" Läksid siis Kristajan ja Markus autosse, loomulik pidi ikka autoga lollitama, järsku oli neil politsei taga. *Kaks käiku alla ja gaas põhja* Politseil polnud lootuski. Kristjan teadis inimesi kellega saaks raha teenida sõites politsei eest ära, muidugi oli Markus nõus, sest raha oli tal vaja.

Kõik sujus ilusti ja raha tuli, kuid üks kord läks natuke halvasti ja politsei rammis neid suurel kiirusel, auto üle kadus juhitavus ja poisid lõpetasid kraavis.

Markus sattus 19 aastasena vanglasse kuriteo kaasosalisena, Markus ei kavatsendu oma elust järgmised 5 aastat vanglas istuda, vaid tal oli kohe plaan sealt jalga lasta, see tal ka õnnestus, tal oli kokku saadud suurem summa raha, millega põgenes ta Amerikasse.

Elu Ameerikas

______________________________________________________________

Tööle asus Los Santoses mehaanikuna, kaua seal ei töötanud, sest raha oli rohekm vaja, kui seal maksti, siin ei tahtnud pahandusetesse sattuda, kuid ta teadis, et puhta tööga ei saa rikkaks, aga vahele ka ei taha jääda, niisiis hakkas ta tegema musta äri, mis näeb välja nagu puhas ära. Röövib järjest rohkem ja rohkem, kuid kõik asjad on läbi mõeldud ja vahele ei saa kuidagi jääda. Keegi pole täiuslik, kõigil on mõni nõrk koht, et ise olla täiuslik, tuleb teada teiste nõrkusi.