Esmaabi

[spoiler=1. Kiirabi statistika ja eluohtlik seisund]

Loe ja mõtle, mida annab parandada Los Santoses:

• Südame äkksurma juhtumeid Los Santose elanikel on igal aastal umbes 300 (meedikute sõnul 40-50 nendest võiksid elama jääda kohsese elustamise järel).
  
• Vigastusse sureb igal aastal Los Santoses 230 inimest, kellest 30-40 võiksid elama jääda õigeaegse elustamise järel.
  
• Keskmine vanus erinevatesse vigastusse sattunuil on 25.
  
• Alkoholimürgitusse sureb igal aastal 30 inimest, kelle keskmine vanus on 16.
  
• Aastal 2006 suri Los Santoses imik, kes sai alkoholimürgituse läbi rinnapiima.
   
  

Eluohtliku seisundi kindlaks tegemisel arvesta kolme aspekti:

• Teadvus
  
• Hingamine
  
• Vereringe
  

Kui üks neist ei toimi, tekib hapnikupuudus organismis.

Eluohtliku seisundi üks tunnus on külm higi.

Kiirabi on vajalik välja kutsuda eluohtliku seisundi korral - ennem mõtle, kui kutsud brigaadi välja!

Kiirabi saab väljakutse häirekeskuselt.

Telefoni 112 vastuvõtjad ei ole arstid, seega kirjelda neile toimunut väga konkreetselt ja lühidalt. Ära pane kõne kinni enne, kui sulle antakse selleks luba!

NB! Alkohol takistab esimese šokiseisundi teket, see tähendab, et veresooned laienevad ja verejooks on kolmekordne! See on juba ohtlikum situatsioon ja seepärast võib häirekeskuse dispetšer küsida teilt kannatanu alkoholi tarbimise kohta. Te ei tohi solvuda või pahandada selle küsimuse pärast!

Kui mõndadel õnnetusjuhtumitel esimese 4-5 minuti jooksul kannatanut ei aidata, siis inimene sureb.

[align=right]Kasutatud allikad

[/align]

[spoiler=1.2 Hädaabikutse 112]

Kirjelda järgmisi punkte:

• Mis juhtus?
  

Õnnetus või äkkhaigestumine?

Avarii - mis täpselt on juhtunud?

Kukkus kõrgusest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale?

Jäi millegi vahele - mille vahele, kas on vabastatud?

Haav - millises piirkonnas, kuidas juhtus?

• Kus juhtus?
  

Täpne aadress! Telefoninumber!

Kuidas pääseda kannatanu juurde? Kas keegi läheb kiirabile vastu?

• Millal juhtus?
  

Kas praegu või tükk aega tagasi?

Umbes kui kaua aega tagasi?

• Kellega õnnetus juhtus?
  

Kas üks või mitu kannatanut?

Täiskasvanu - laps?

Mees - naine?

• Mis seisundis on kannatanu?
  

Teadvus?

Hingamine?

Pulss?

[align=center]ÄRGE PANGE KÕNE KINNI ENNE, KUI TEILE ANTAKSE SEE LUBA DISPETŠERI POOLT!

[/align]

[spoiler=1.3 Kindlad elu tunnused]

300x300http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/esmaabi/heart.jpg[/img]

1. Südamelöögid

Kontrolli pulssi kaelalt, unearteril.

Ära katsu pulssi randmel, see ei ole hea koht, et pulssi korralikult tuvastada.

Ära katsu pulssi pöidlaga!

300x238http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/esmaabi/nose.jpg[/img]

2. Hingamine

Vaata, kas rindkere liigub.

Pane oma kõrv kannatanu näo lähedale. Kuula, kas kostub hingamiskahinat.

Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool vastu su põske.

300x200http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/esmaabi/eye.jpg[/img]

3. Silma reageerimine valgusele

Valguse toimel silmapupill ahaneb. Vajadusel näita valgust kannatanule silma.

[spoiler=1.3.2. Kliiniline surm]

• Kliinilise surma saabumisel lakkavad vereringe ja hingamine täielikult, katkeb närvisüsteemi talitus.
  
• Kestus keskmiselt umbes 5-6 minutit, mil on veel eeldusi kannatanu elustamiseks.
  
• Madalal temperatuuril on olnud kliinilise surma juhtumeid kuni 45 minutini, näiteks külmas vees uppunul.
  
• Kõrgemal temperatuuril on kliinilise surma aeg lühem.
  

Tunnused:

• Pulsi puudumine;
  
• Nahavärvuse muutused - hallikas nahk, kahvatusinikad huuled;
  
• Teadvusetus;
  
• Agonaalne hingamine, hiljem hingamise lakkamine;
  
• Pupillide laienemine, valgusele mitte reageerimine.
  

[spoiler=1.3.3. Kindlad surma tunnused]

Bioloogiline surm on pöördumatu seisund, mille puhul elutähtsate organite rakkude ainevahetus on täielikult lakanud, nende kahjustus on niivõrd ulatuslik, et organismi elustamine ei ole enam võimalik.

Kliinilise surma tunnused on:

• Koolnukangestus tekib inimese jahtumisel, keskmiselt 1 kraad tunnis. Algab peast 2-4 tundi pärast surma ja haarab järk-järgult teised kehaosad, kestab umbes 15-20 tundi.
  
• Koolnulaigud - aluspinnaga kokkupuutes olevad laigud jäävad valgeks, kuid nende ümber võib märkata sinikas-violetse tooniga laike.
  
• Silma sarvkesta hägunemine ja kuivamine.
  
• "Kassisilma" sündroom - silmamuna külgedelt sõrmedega pigistades pupill aheneb kriipsuks ja silm meenutab sellisena kassi oma.
  
• Kehatemperatuuri langus ümbritseva keskkonna temperatuurini.
  

[align=right]Kasutatud allikad

[/align]

[spoiler=1.4 Esmaabiandja meelespea]

1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus!

• Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse ja välja.
  
• Katsu rahuneda.
  
• Alles siis hinda olukorda.
  

2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine:

HINGAMINE

• Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda.
  
• Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud.
  
• Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud - näiteks pea on autoroolil
  

HINGAMISTEEDE AVAMINE

• Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud.
  
• Tõsta pea üles nii, et kannatanu silmad vaatavad otse ette.
  
• Kui oled pea käte vahele fikseerinud, ei tohi seda enam lahti lasta. 
  
• Lamavas asendis pane kannatanu pea pea neutraalasendisse ja hoia kuni kaelalahase asetamiseni.
  
• Hingamisteede avamiseks võib keerata kannatanud "ühe tüki printsiibil" traumaasendisse.
  

Näiteks võib lamava kannatanu pea olla küljel, siis on hingamisteed kinni.

Hingamisteed tuleb avada - keerata kannatanu külili ja pea lükata rahulikult kuklasse.

PULSS

• Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt.
  

TEADVUS

• Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule.
  
• Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta "rullimisega".
  

[spoiler=1.4.2. Ei tohi oma transpordiga viia]

Kannatanu ja ka kaassõitjate huvides ei tohiks transpordivahendiga viia haiglasse järgmiste õnnetusjuhtumite korral:

• Suurte toruluumurdudega kannatanut;
  
• šokis kannatanut;
  
• teadvuseta inimest;
  
• võimaliku selgroovigastusega kannatanut;
  
• elektritrauma korral.
  

Sellistel juhtudel te ohustate kannatanu elu, sest te võite tekitada talle lisavigastusi.

Sellistel olukordadel on mõistlikum kutsuda kiiremas korras päästebrigaad, helistades numbrile 112!

[align=right]Kasutatud allikad

[/align]

[spoiler=1.5 Haavad]

Haavad on naha ja limaskestade mehhaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale kudedesse.

Haavu võib klassifitseerida järgnevalt:

• Lõikehaav - siledad servad, väike valu, paraneb hästi, kui haav jääb puhtaks ja hilisemat defekti ei jää.
  
• Raiehaav - tekib raske terava esemega löömisel ja on eelmisest tunduvalt sügavam. Võib kaasneda luukahjustusi.
  
• Torkehaav - haavakanal on sügav, kuid pealt nahavigastus väike. Paranemine on aeglane, kuna mikroobidel on soodne hapnikuvaene keskkond. Võib mädaneda.
  
• Põrutus-lömastushaav - tekib kukkumisel või suurema nüri eseme toimel. Haava pind on laiaulatuslik, valu tugev, väljanägemine halb - paraneb hästi. Võib kaasneda šokk. Teha selgeks patsiendi olukord - kerge põrutusega viia traumapunkti, tõsisema põrutuse korral kutsuda kiirabi.
  
• Rebimishaav - külgsuunaline, jõu tagajärjel tekkiv haav. Tekitab suurt valu. Sageli läheb mädanema, kuna on soodne mikroobidele, paraneb halvasti. Tüüpiliseks on koera- või mõne muu loomahammustus.
  
• Laskehaav - kas puute-, sissetungiv- või organismi läbivad haavad. Sõltuvad palju relvaliigist.
  

[align=center]

[/align]

Kergemaks ja sageli esinevaks haavaks on marrastus - pindmine haav, kus naha kõige ülemised kihid on ära kraabitud, jättes järele marraskil, õrna piirkonna. Põhjustajaks libisev kukkumine või hõõrdumine.

[spoiler=1.5.2. Haavade esmaabi]

Tegutse järgnevalt!

• Puhasta haav Asepti, Gutasepti, Burnshieldi või mõne muu puhastusvahendiga;
  
• Briljantrohelist panna vaid lõhkemate punnide ja haavade servale;
  
• Eemaldada lahtised võõrkehad rahulikult! Kinniseid esemeid mitte sikutada ega eemaldada;
  
• Siduda või katta haav steriilse sidemega;
  
• Jälgida haava järgnevatel päevadel. Kui see valutab või on turses, punetab, mädaneb, siis puhastada tihti ja katta õrna põletikuvastase salviga.
  

[align=right]Kasutatud allikad

[/align]

[spoiler=1.5.3. Paranemine ja ennetamine]

Veresoonte kahjustuse korral aktiveeritakse organismis verekaotuse kontrollimiseks mitmed erinevad mehhanismid - veresoon tõmbub kokku ja toimub rida keemilisi reaktsioone, mille tulemusena tekib aine - fibriin.

Fibriinid kogunevad võrgustikus kokku, millesse takerduvad vererakud ja tekib verehüüve. Kahjustatud piirkond kaetakse nagu "korgiga". Hüübest vabaneb heledavärviline vedelik - seerum.

Seerumi toimel algavad paranemisportsessid kahjustatud piirkonnas. Algul on verehüüve vedelam, hiljem kuivab koorikuks, mis katab ja kaitseb haava, kuni paranemisprotsess on lõppenud.

Haava paranemine sõltub kannatanu üldseisundist ja välistegurite koosmõjust.

Haava paranemist takistavad:

• haavainfektsioon;
  
• haava pidev traumeerimine liikumisel;
  
• liiga madal või liiga kõrge temperatuur.
  

Haavade tekkimist saab ennetada, olles tähelepanelikum ümbruskonna suhtes:

• kasutada kaitsekindaid ohtlikus situatsioonis, kus on oht haavade tekkeks;
  
• järgida ohutustehnika nõudeid;
  
• jälgida eriti hoolikalt lapsi ja nende tegemisi.
  

[spoiler=1.6 Verejooksud]

Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu.

Verejooks võib olla kas sisemine või väline.

Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad:

Kapillaarne verejooks

• haavast väljub segaveri;
  
• kogu pind veritseb ühtlaste punktidena;
  
• normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5minuti jooksul;
  
• näiteks - tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel.
  

Esmaabi:

• Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga.
  

Venoosne verejooks

• tekib veeni vigastuse korral;
  
• veri on hapnikuvaene;
  
• veri on tumepunane;
  
• voolab ühtlase joana.
  

Esmaabi:

• Peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale;
  
• aseta kahjustunud kohale side (rõhkside) kompressioonirulli abil. Vajadusel panna peotäis sidemerulle haava sisse - kõrvale ja siduda näiteks ümber noa või oksa;
  

• eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha, seetõttu kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega ülariiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu;
  
• sügavaid haavu ja suuri verejookse, nagu arteriaalne ja venoosne, mitte ise mingite ainetega puhastama hakata;
  
• sõita traumapunkti või kutsuda kohe kiirabi.
  

[spoiler=1.6.2. Esmaabi arteriaalse verejooksude korral]

Arteriaalne verejooks

• Tekib arteri vigastuse korral;
  
• veri on helepunane, purskab haavast;
  
• veri pulseerib südame löögirütmis.
  

Ohtlikumad on kaela- ja reie arteriteveenide vigastused. Nende korral võib verejoa purse olla kuni 3-meetri kõrgune.

Suurte arterite (reie-, õlavarre) vigastus võib minutiga anda eluohtliku verekaotuse, teadvusekadu võib tekkida kuni 5 minutiga.

1) Suru arter steriilse sidemega vastu luud kinni, mille järel on sul aega otsustada, mida edasi teha.

Arteriaalse verejooksu puhul ülajäsemetest:

          Vajuta kaenlaarterile, mis asub kaenlaaugu eesmise ja keskmise kolmandiku piiril. Rõhumise suund poolviltu üles ja väljapoole.

Arteriaalse verejooksu puhul alajäsemest:

          Vajuta reiearterile, mis asub kubemesideme all, sideme seesmine ja keskmise kolmandiku piiril. Rõhumise suund eest taha.

Arteriaalse verejooksu puhul peast või kaelast:

          Vajuta unearterile, mis paikneb kõrisõlme kõrval. Rõhumise suund taha ja keskele lülisamba suunas.

2) Väikese arteri (käsivarre ja sääre alumine pool, labakäsi ja pöid) vigastuse korral tee haavale rõhkside. Asetada marlit-, vatti-, marlit vaheldumisi, valmistada paks padjant ja suruda veritsevale pinnale. Kinnitada padjand marlisidemega.

3) Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist.

• Kui verejooks on kontrolli all, seo haav kindlalt, kuid mitte liiga kõvasti.
  
• Hoolitse, et kannatanu ei läheks šokki. Kui kannatanu on külm, higine või loid, aseta ta lamama nii, et jalad oleksid peast kõrgemalt tõstetud ning mässu kannatanu soojalt sisse. Seejärel kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas hingamisteed on vabad, kas ta hingab ja on tunda pulssi.
  
• Kutsu kiirabi numbril 112.
  

[spoiler=1.6.3. Mida ei tohi teha verejooksude peatamisel?]

• Ära eemalda sidet, mille sa juba korra haavale oled pannud. Vajadusel lisa sidemekihte juurde eelmise sideme peale.
  
• Ära ürita katsuda kannatanu pulssi samast kohast kus sa haavale surud. Arter võib olla kinni surutud ja sa ei pruugi pulssi tunda, kuigi tegelikult võib kannatanu südametööga kõik korras olla.
  
• NB! Ära aseta žgutti! Peata verejooks survesidemega - žgutt teeb kasu asemel kahju, sest reeglina asuvad arterid "peidus" luude õnarustes ja žgutid artereid kinni ei suruta - arterist jookseb veri peale, kuid žgutiga tekib hoopis venoosne pais, veenist veri ära joosta ei saa ja verejooks haavast hoopis suureneb.
  
• Võimalusel ära puutu paljaste kätega kannatanu verd - see võib olla nakkushoidlik.
  
• Ära tõsta veritsevat jäset üles, kui esineb luumurd.
  
• Ära pane kannatanut lamama pea alaspidi, kui esineb peavigastus.
  
• Ära eemalda kunagi haavast seal kinni olevaid esemeid. Fikseeri nad kindlalt, et vigastus suuremaks ei kujuneks. Võimalusel ära sellist haiget liiguta, vaid oota kohapeal meditsiiniabi saabumist.
  
• Ära pese haava veega, mille puhtuses sa kindel ei ole.
  
• Ära töötle kannatanu nahka joodiga, paljudel on joodiallergia.
  
• Kui haavata saanud kohal on nahatükk, mis on kinni vaid servapidi, siis ära ise seda tükki eemalda. Puhasta haav, suru lapp sidemega haava külge ja seo kinni.
  
• Ära pööra kannatanule kunagi selga, kui sa tema haava kallal askeldad. Säilita pidevat kontrolli tema üldseisundi üle. Vajadusel aseta kannatanu pikali.
  

[spoiler=1.6.4. Sisemine verejooks]

Sisemine verejooks ehk parenhübatoosne verejooks on siseorganite verejooks. Võib tekkida:

• kõrgelt kukkumisel;
  
• sportimisel;
  
• kõhupiirkonna muljumisel;
  
• kaklustes;
  
• vettehüpetel.
  

Verejooks toimub pikkamisi, umbes 1 tunni jooksul, mil ilmneb ka kõhuvalu. Tunnused on iseloomulikud ka pimesoole lõhkemise korral. Võimalik on ka verevalandus kudede vahee luumurdude korral.

Esmaabi:

• aseta kannatanu pikali;
  
• põlved kõverdatult;
  
• külma kõhu peale;
  
• helista 112.
  

[spoiler=1.6.5. Peaverejooks]

Näo- ja skalbiverejooksude korral eritub rohkesti verd.

Esmaabi:

• kasuta võrksidet;
  
• aseta haavale marlitampoon;
  
• tõmba seejärel võrk üle haava;
  
• vajadusel rebi või lõika suu, nina ja siilmade kohale avad.
  

[spoiler=1.6.6. Ninaverejooks]

Ninaverejooks tekib tugevast nuuskamisest, lastel nina nokkimisest, löögist vastu nina, kuumast ilmast, kõrgest vererõhust, ajupõhimiku murrust.

Esmaabi:

• Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallatatuna istuma;
  
• suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal;
  
• hoia niimoodi tugevalt survet avaldades 10-15 minutit;
  
• samaaegselt võib ninajuurde, laubale või kuklale asetada külma;
  
• kui sa ei suuda 20 minutit verejooksu peatada, mine haiglasse või kutsu kiirabi;
  
• NB! Ära pane vatti ninna!
  

[align=center]

http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/esmaabi/ninaverejooks.jpg[/align]

Kui ninaverejooks tekib 10 päeva pärast nina või põskkoobaste operatsiooni, kutsu kohe kiirabi.

NB! Paljudel lastel on veresoonte seinad haprad ja esineb palju ninaverejookse. Arstid soovitavad juua 2,5%-lise piima asemel 3,5% rasvasisaldusega piima, sest siis saab keha kätte vajaliku kaltsiumi.

[spoiler=1.6.7. Kõrvaverejooks]

Verejooks või vedeliku tilkumine kõrvast osutab tõsistele peavigastustele.

Esmaabi:

• Kui kannatanu on teadvusel ja sa ei kahtlusta selja- või peatraumat, pane kannatanu poolistuvasse asendisse, pea kallutatud kergel selle kõrva suunas, kust jookseb verd.
  
• Kata kõrv steriilse sideme või puhta riidetükiga, osutamata kõrvale survet ning jättes võimaluse vedelikul kõrvast välja voolata.
  
• Ära proovi kõrva seestpoolt kuivatada, tikuga puhastada ega midagi kõrva sisse panna.
  
• Kui kannatanu kaotab teadvuse, keera ta külili veritseva kõrva poole ja helista 112.
  

[spoiler=1.6.8. Kopsuverejooks]

Tunnusteks on lurisev hääl ja suust väljuv helepunane veri, antud nähtust nimetatakse ka veriköhaks.

NB! Kannatanu imeb õhku haava kaudu sisse.

Esmaabi:

• Helista ruttu 112!
  
• Kui ei ole kaela ega seljavigastust, aseta kannatanu poolistuvasse asendisse;
  
• Pane rinna peale külma;
  
• Kata haav puhta sideme või riidega, sellele aseta õhutihendast materjalist lapp - kilekott, hõbepaber;
  
• Õhutihenda materjalilapi neljast küljest 3 kleebi plaastriga kannatanu rindkere külge kinni. Enne 4 külje kinnikleepimist palu kannatanul tugevastu välja hingata ning kleebi 4 külg rindkerele - selline võte aitab säilitada vaakumit rindkereõõnes ning kannatanul on kergem hingata.;
  
• Kui kannatanu hingamine muutub raskemaks ning rindkereõõnde on kogunenud rohkelt õhku, ava lapi üks serv, et lasta välja rindkereõõnde kogunenud õhk;
  
• Kata kannatanu soojalt;
  
• Kui kannatanu kaotab teadvuse, aseta ta lamama vigastatud küljele eeldusel, et seal pole võõrkeha.
  

[spoiler=1.6.9. Mao-või söögitoruverejooks]

Tekib:

• mehhaaniliste kahjustuste;
  
• haavanduste korral;
  
• tunnuseks on tume veri suust, ei vahuta, on soolhapu.
  

Esmaabi:

• Aseta kannatanu poolistuvasse asendisse;
  
• Pikali panna kannatanu siis, kui ta muutub uimaseks ja kahvatuks;
  
• Panna kõhu peale külma kompressi;
  
• Kutsu kiirabi või vii kannatanu traumapunkti.
  

[spoiler=1.6.10. Amputatsiooni esmaabi. Verevalandus]

Mida peab tegema?

• Sule verejooks nagu eelpool verejooksude esmaabis kirjeldatud;
  
• paki amputeeritud kehaosad marlisse või rätikusse, aseta veekindlasse kilekotti ning seejärel jäätükkide vahele;
  
• sõida traumapunkti nii kiiresti kui võimalik või kutsu kiirabi;
  
• valušoki vältimiseks anna kannatanule vajadusel valuvaigisti, lase kannatanul vaadata kaugemale.
  

Mida ei tohi teha?

• Ära pane amputeeritud kehaosa otse jäässe, ilma rätikusse ja kilekotti panemata;
  
• kui kehaosa ripub veel mingil viisil keha küljes, siis ära eemalda tükki keha küljest, vaid mähi riide sisse.
  

Verevalandus on vere väljumine veresoontest kudedesse.

Tekib näiteks sportimisel, kus löögi tagajärjel perifeersed veresooned purunevad ja veri valgub lihaste vahele.

Rahvakeeles nimetatakse verevalandusi "sinikateks".

[align=right]Kasutatud allikad

Kasutatud allikad

[/align]

[spoiler=1.7 Elustamise ABC]

• A - Airway - hingamisteede vabastamine
  
• B - Breath - hingamisfunktsiooni kontrollimine ja kunstlik hingamine
  
• C - Circulation - vereringe taastamine
  

NB! Elustamisel on vajalik enda turvalisuse tagamiseks kasutada kaitsemaski!

NB! Salvrätik, marliriie, paber ja muud ei asenda kaitsemaski! Mõtle oma turvalisusele!

[spoiler=1.7.1. Elustamise ABC 2]

1. Hingamisteede vabastamine

• eemalda suuõõnest võõrkehad;
  
• kalluta kannatanu pea kuklasse;
  
• tõsta kannatanu alalõug ette, sellega avaneb suu ja keel kerkib üles.
  

Kui pärast hingamisteede avamist hakkab kannatanu hingama ja kaelal ühisel unearteril on tunda pulssi, aseta kannatanu püsivasse küliliasendisse. Kui ta ei hinga, alusta kunstliku hingamisega.

2. Kunstlik hingamine

Kas tead?

• Täiskasvanu hingab rahuolekus 12-16 korda minutis.
  
• Laps hingab rahuolekus 20-30 korda minutis.
  
• Imik hingab rahuolekus 40 korda minutis.
  

Tee kannatanule kunstlikku hingamist järgnevalt:

• Pigista kahe sõrmega kinni kannatanu ninasõõrmed ja hinga ise sügavalt sisse;
  
• haara oma suuga kannatanu suu;
  
• puhu rahulikult ja sügavalt õhku kannatanu kopsudesse;
  
• jälgi silmanurgast rindkere tõustmist;
  
• õhk peab kannatanu kopsudest vabalt välja voolama;
  
• pärast kahte õnnestunud sissepuhumist kontrolli pulssi ühisel unearteril;
  
• kui tunned pulssi, teha edasi ainult hingamist;
  
• teha kunstlikku hingamist iga 4-5 sekundi tagant.
  

3. Pulss ja hingamisteed

Kas tead?

• Täiskasvanu südamelöökide sagedus rahuolekus on 60-70 lööki minutis.
  
• Lapsel 80 lööki minutis.
  
• Imikul 100 lööki minutis.
  

Tee südame kaudset massaaži järgmiselt:

• Kannatanu aseta selili ja alati kõvale alusele;
  
• lasku põlvili kannatanu kõrvale;
  
• jaga rinnakorv mõtteliselt pooleks;
  
• aseta oma küünerliigesest sirged käed käed kannatanu rinnakule;
  
• suru nii, et rinnaks vajuks 4-5cm.
  

• kontrolli pulssi elustamise ajal iga minuti järel, selleks ajaks ei tohi elustamist katkestada ega teha vahepause.
  

Pulsi taastumise korral jätkatakse ainult kunstliku hingamisega kuni hingamise taastumiseni.

[align=right]

Kasutatud allikad

Kasutatud allikad

Kasutatud allikad

[/align]

[spoiler=2. Kinnine luumurd]

• Välised kehakatted on terved;
  
• jäseme tugev valu;
  
• jäseme kuju muutus;
  
• turse, verevalum;
  
• jäseme ebanormaalne liikuvus.
  

Esmaabi:

• hoiduda rangelt liigsetest liigutustest;
  
• NB! Jalga luumurru korral tõsta ei tohi, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht, see võib viia kudede kärbumiseni!
  
• näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma, kui jalg on terve;
  
• võimalusel panna külma ümber vigastatud koha;
  
• katta kannatanu soojalt;
  
• vaigistada valu - tuua välja šoki seisundist;
  
• anda juua;
  
• kutsuda kiirabi või sõita kiiresti traumapunkti.
  

[spoiler=2.2 Lahtine luumurd]

• Nahk on vigastatud, veri jookseb;
  
• haavast on näha luude otsi;
  
• jäseme tugev valu, turse, kuju muutus;
  
• ebanormaalne liikuvus, verevalum.
  

NB! Haava võib sattuda võõrkehi, tolmu ja muud!

Kinniolevaid riidetükke mitte rebida!

Esmaabi:

• NB! Jalga luumurru korral tõsta ei tohi!
  
• peata verejooks, haavale steriilne side;
  
• panna külma vigastatud koha ümber - aitab vähendada verejooksu ja valu;
  
• vaigista valu - too välja šoki seisundist;
  
• luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi;
  
• kutsu kiirabi;
  
• küünarvarreluumurru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimase raviasutusse;
  
• NB! Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid - õlavars, säär, reis!
  

[spoiler=2.3 Lülisambatraumad]

Lülisambamurd võib tekkida:

• trepist või kõrgustest kukkumisel;
  
• hüppamisel madalasse vette peaga vastu põhja;
  
• autoavariil või otsasõidul jalakäijale;
  
• tugeval löögil selja piirkonda;
  
• tuli- või külmrelvaga vigastamisel lülisamba piirkonnas
  

NB! Kõikidel neil juhtudel peaks kahtlustama pea-, kaela- või selgrootraumat!

Kindlad selgrootrauma tunnused:

• mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus;
  
• surin jäsemetes;
  
• halvatus kehaosades;
  
• kael ei liigu normaalselt;
  
• valu;
  
• seljaajuturse, vahel hingamishäired.
  

Esmaabi:

• NB! Väldi seljaaju kahjustamist selgrookanalis. Luukillud lõikavad närvi läbi!
  
• Jälgi selgroo terviklikke reegleid - võimalusel aseta kaelalahas!
  
• NB! Kiirabi soovitus mitteasjatundjatele - mitte liigutada!
  
• Ära ava selgrootraumaga kannatanu hingamisteid pea painutamisega kuklasse!
  
• Kutsu kiirabi!
  

NB! Kaelalülide murd ei pruugi kohe tursete tõttu röntgenpildil näha olla, õnnetusjärgsel päeval tuleks teha uus pilt!

[spoiler=2.4 Roidemurd]

• tekib valu hingamisel ja katsumisel;
  
• mõnikord tunneb haige ennast paremini, kui rindkere on tugevasi kinni seotud;
  
• transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse;
  
• 1-2 roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik, kuid valu võib kesta vähemalt 2-3 nädalat;
  
• kutsu kiirabi, kui tekib probleeme hingamisega!
  

[spoiler=2.5 Väsimusmurd]

• tekib mineraalainete vähenemisel organismis, kus keha hakkab toitaineid võtma luudest;
  
• luud hõrenevad ja sageli tekib luumurd sääreluu osas;
  
• esineb sageli just sportlastel;
  
• soodustatud ülekoormuste korral
  

Ennetamiseks:

• süüa mineraalaineterikast ja tervislikku toitu;
  
• juua mineraalvett;
  
• NB! Vitamiinid apteegist osta kindlasti koos mineraalainetega - Fe, Zn, Mg, Ca;
  
• sportimisel leida enda organismile sobiv koormus!
  

[spoiler=2.6 Kaelalahase paigaldamine maas]

• Teine inimene asetab kaelalahase nii, et lõug jääks kaelalahase lohu peale;
  

• Pane kaelalahas ümber kannatanu kaela kinni nii, et kannatanu pea ei liiguks;
  

• Kui kannatanu istub, toeta pead kergelt edasi;
  

• Kui kannatanu lamab, pane kaelalahas kõigepealt kaela alt läbi ja seejärel fikseeri ümber kaela. Teine inimene hoiab pead nii kaua, kuni lahas on kinnitatud.
  

[spoiler=2.7 Kaelalahase paigaldamine istuvale kannatanule]

[align=right]11.02.2015.

[/align]

Autoavariis käib inimesel nõks peaga, see vajub roolile ja kannatanu norskab, sest tema hingamisteed on kinni, ta ei saa normaalselt hingata. Sel puhul tuleb avada hingamisteed, samas kahtlustades lülisambatraumat.

Kaelalahase paigaldamine kahekesi:

• üks abistaja läheneb kannatanule selja tagant ja asetab oma harali sõrmedega käed nii, kannatanu kõrvad jäävad pihkudesse; väike sõrm toetab alalõualuud; tõsta pead rahulikult roolilt üles nii, et kannatanu silmad vaatavad otse;
  

• teine läheneb kannatanule eestpoolt; murrab lahase pikuti pooleks ja asetab selle algul lõua alla hakates liikuma kätega kinnitamiseks kannatanu kukla poole;esimene abistaja hakkab vaikselt väikeseid sõrmi lahase alt vabastama, liigutamata teisi sõrmi kannatanu pea hoidmisel oimukohtadest;
  

• lahase paigaldamisel mitte kiirustada ega teha järske liigutusi; kinnitada lahas nii, et kannatanu pea toetub lahasele;
  
• õigel paigaldamisel abistajate sõrmed kannatanu kaela ja lahase vahele mahtuda ei tohi.
  

[spoiler=2.8 Lihas-liigestraumad]

Kõõluste ja lihaste rebendid tekivad pingeseisundis löögi saamisel või ülitugeval järsul pingutamisel. Rebend võib olla osaline või täielik.

1. Täielik kõõluserebend:

• toimub hele plaks;
  
• lihas tõmbub kokku;
  
• on näha munajat moodustist säärel.
  

2. Täielik lihaserebend:

• näeme rebenenud kohal lohku, mis umbes 5 minuti jooksul täitub verega;
  
• lihase funktsioon kaob.
  

Esmaabi:

• külma panna peale;
  
• kompressioon;
  
• kõrgemale;
  
• helistamine 112 või kannatanu viimine traumapunkti, sest nende traumade korral on enamasti vajalik kirurgiline sekkumine.
  

[spoiler=2.8.2. Liigesesidemete venitus]

• kannatada saavad inimestel tavaliselt rohkem hüppe- ja põlveoliigesed;
  
• õla-ja küünarvarreliigestega traumasid vähem;
  
• tunnusteks on tugev valu, turse, liigese liikuvus on piiratud, sini-punased verevalumid.
  

Esmaabi:

• külma panna peale;
  
• kompressioon;
  
• kõrgemale.
  

[align=right]Kasutatud allikad

[/align]

[spoiler=2.8.3. Liigese nihestus]

Mingi tegevuse või õnnetusjuhtumi tagajärjel liigese ümber olev kapsel ja sidemed kahjustuvad nii ulatuslikult, et liigesepinnad teineteise suhtes nihkuvad. Nihestus võib olla osaline või täielik.

Tunnusteks on:

• tugev valu;
  
• jäseme kuju muutus ebaloomulikuks;
  
• liigutused on praktiliselt võimatud.
  

NB! Kui tegemist on puusa- või põlveliigese nihestusega on valu nii tugev, et haige on kaetud külma higiga.

Esmaabi:

• külma peale;
  
• mitte liigutada;
  
• ära ürita liigest ise paigaldada, spetsialist peab selle kiiresti paigaldama;
  
• anda valuvaigistit kui vaja (neerukahjustuse vältimiseks anda palju juua);
  
• helistada 112 või kiiresti traumapunkti.
  

NB! Kui korralikult ei ravita, tekib harjumuslik luksatsioon, ehkliiges hakkab väljas käima.

Kukkumisel tekkivate traumade ennetamine:

- Sportimisel tuleks kindlasti enne lihased ja liigesed eelnevalt soojaks võimelda ja venitada.

- Tehnikaga (ATV matkale minnes) kokkupuutumisel ja traumaohtlikel tegevustel järgida ohutusnõudeid.

- Kanda sobilikke jalatseid.

- Olla teadlik ohtudest, mis võivad tekkida vastavas tegevuses.

[align=right]Kasutatud allikad

[/align]

[spoiler=2.9 Peatraumad]

Ajupõrutus on löögi või kukkumise tagajärjel tekkinud verevarustuse häired ajus.

Põhjustajateks võivad olla:

• õnnetusjuhtumid;
  
• sporditraumad;
  
• liiklusõnnetused;
  
• kaklused;
  
• ealised eripärasused;
  
• koordinatsioonihäired;
  
• mõne haiguse tagajärg;
  
• madal vererõhk.
  

90%'l inimestest tekib lühiaegne teadvusekadu, mida inimene ise ei pruugi mäletada, seda nimetatakse amneesiaks. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus.

Tunnused:

• halb olla, võib esineda peavalu, uimasust;
  
• kahvatus;
  
• iiveldus 5-6h pärast;
  
• pulss ja hingamine varieeruvad;
  
• oksendamine.
  

NB! Seljaaju on ka aju! Seljaaju põrutuse korral võib inimene hakata oksendama juba 5 minuti jooksul pärast traumat.

Peavigastuse korral kahtlusta alati lülisamba kaelaosa vigastust. Ära liiguta kannatanut, kui selleks ei ole vajadust. Kaelalahase asetamine on vajalik. Selle puudumise korral hoia pea paigal ja taga hingamisteede avatus.

Esmaabi:

• Peapõrutuse korral tagada rahu ja panna kannatanu lamama võimalusel külili püstiasendisse;
  
• Lamada on soovitav 24 tundi, et vältida verevalumite tekkimist.
  

Inimene paraneb, kuid jälgida tuleb kannatanut edasi. Kui umbes kolme nädala pärast tekivad uuesti peaalud, mäluhäired või laps võib hakata kokutama, ilmnevad kõne- ja psüühikahäired, siis mine ruttu traumapunkti. Ajus on eriti ohtlik, kui verevalum sidekoestub. Seega veab see endaga kaasa ajukeskusi. Ohtlikkus oleneb ajupaigast ajus.

• Verejooksude või haavade olemasolu korral peata verejooksud, seo haavad;
  
• jäta kannatanu võimalusel samasse asendisse, nagu sa ta leidsid;
  
• lülisamba trauma kahtluse korral ära luba ka teadvusel oleval kannatanul end liigutada, kutsu kohe kiirabi;
  
• prillhematoom - kuklale kukkumisel võivad tekkida järgmisel hommikul sinised rõngad silmade ümber - kutsu kiirabi või vii ruttu kannatanu traumapunkti.
  

[align=right]Kasutatud allikad

[/align]

[spoiler=2.9.2. Ajuvapustus ja ajuhematoom]

Ajuvapustus

• on raskem õnnetusjuhtum, kui ajupõrutus, sest ajus on tekkinud verevalumid ja tursed;
  
• teadvusekadu on pikaajaline;
  
• kaasnevad krambid ja halvatusnähud;
  
• Esmaabiks panna kannatanu lamama ja kutsuda kohe kiirabi.
  

Ajuhematoom

• on vere kogunemine aju ja ajukelmete vahelisse ruumi;
  
• veri on nagu "koti" sees;
  
• verevalum hakkab suruma pehmet aju, kuna ajukelmed on tugevad;
  
• võivad tekkida krambid;
  
• ohtlikkus oleneb hematoomi asupaigast ajus;
  
• Esmaabi: panna kannatanu lamama, pea kõrgemale, pähe külma, vajadusel kunstlik hingamine ja südamemassaaž.
  

[align=right]Kasutatud allikad

[/align]

[spoiler=2.9.3. Knockout, knockdown, krogi]

Knockout

     on kõige tugevam ajuverevarustuse häire poksiringis. Trauma ulatus oleneb löögipiirkonnast:

• alalõuga - tekivad tasakaaluorgani põrutus ja sirutusreflekside häire;
  
• silmade piirkonda - tekivad teadvusekadu, ajupõrutus, amneesia, oksendamine;
  
• päikesepõimikusse - siin asub närvide kogumik, mis löögi saamisel võivad seisatada südametöö, suremus inimeste seas on kõige suurem siia piirkonda löögi saamisel;
  
• kaela väliskülge - ülitugeva vaagustoonuse tõttu võib saabuda surm;
  
• maksa piirkonda - inimene hämarolekus, teadvus säilinud, kuid sarnaneb surnuga.
  

Knockdown

• on veidi nõrgem seisund võrreldes eelmisega;
  
• tekivad tasakaalu- ja koordinatsioonihäired;
  
• kumin kõrvades, jalad värisevad;
  
• kestab reeglina mõned sekundid.
  

Krogi

     on kõige kergem neist seisunditest, eriti tähele ei panda, inimene kaotab korraks tasakaalu.

[spoiler=2.10 Sepsis, teetanus, gaasgangreen]

Põletikku haavas põhjustab sinna sattunud bakter või muu haigusetekitaja. Tunnusteks on punetus, turse, kuumamine ja valu.

Sepsis on veremürgitus, kus infektsioon on murdnud läbi kaitsebarjääri ja sattunud organismi vereringesse. Lümfiteede kaudu liigub põletik organismi.

Tunnused:

• tekivad äkilised külmvärinad;
  
• kõrge palavik;
  
• NB! Vaata haava! Võib olla punane joon-triip suunaga haavast välja.
  

Esmaabi:

• helista 112 või kiirusta traumapunkti;
  
• NB! Abi saab sel juhul antibiootikumidest.
  

Teetanus on krampkangestustõbi.

Bakter levib väljaheidetega, esineb mullas ja võib ka olla maapinnas külmunud kuid. Bakter paljuneb kiiresti ja toodab mürke, mis kahjustavad inimese kesknärvisüsteemi.

Tunnused:

• tekivad suured krambid, kuni luumurdudeni välja;
  
• kui selle tagajärjel kannatab südametegevus, saabub surm.
  

Esmaabi:

• NB! Helista kohe 112!
  
• Raudnael tõmmata näiteks kannast välja ja kiiresti traumapunkti - tehakse teetanusevastane süst, kui viimasest vaktsiinist on möödas umbes 3 aastat.
  
• Kui pole teetanuse vastu süstitud, manustatakse immunoglobiini.
  

Teenetevastane vaktsineerimine tehakse tavaliselt neile, kes töötavad põllumajanduses, on kokku puutunud mullaga, aga tehakse ka põletushaavade ja külmetuse korral.

Gaasgangreen

Tunnused:

• haavast imbub halvasti lehkavat vedelikku, mis sisaldab gaasimulle;
  
• eriti lömastusvigastustes võib haava sattuda gaasgangreeni tekitaja;
  
• on kiire levikuga haigus.
  

Esmaabi:

• kiiresti minna traumapunkti gaasimulle nähes või halba lehka tundes;
  
• põllumajanduses töötavad inimesed peaksid ennetamiseks nõu pidama perearstiga;
  
• halvim variant gaasgangreeni põdemisel on amputeerimine.
  

[align=right]Kasutatud allikad

[/align]

[spoiler=2.11 Tromboos, emboolia]

Tromboos on veresoone ahenemine tihke massi ehk trombi tõttu. Tromb võib tekkida:

• verest väljasettinud osakoste kleepumisest;
  
• pärast operatsiooni või liikumatutel haigetel;
  
• veresoonte seinte defektidest;
  
• kui vere omadused on muutunud või verevool on aeglustunud;
  
• trombioht on suurem suitsetajatel naistel, kes kasutavad paralleelselt rasestumisvastaseid vahendeid.
  

Tromb võib:

• liikuda;
  
• mitte lahustuda;
  
• kasvada veresoone seina;
  
• mikroobidel sattumisel sinna võib minna mädanema.
  

Tagajärjed sõltuvad sellest, millist elundit see trombiga veresoon varustab ja kes on veel lisaveresooni sellele elundile vere viimiseks.

NB! Infarkti elab üle "sportinud laps", sest lapseeas kasvavad tema südames veresoontele kõrvalharud.

Emboolia on veresoone sulgumine mintige osakestega nagu:

• rasvarakud - kannatanu liigutamisel suure toruluu murru korral võivad rasvarakud sattuda veeni, seda nimetatakse rasvaembooliaks.
  
• õhumullid - veenide vigastamisel satuvad õhumullid veresoonde, sest veenid tõmbuvad õhku sisse ja seda nimetatakse õhkembooliaks.
  
• gaas - 3 kuni 5m sügavusel vees hakkab lämmastik lahustuma inimese veres. Kiire veepeale tõusmine võib tekitada gaasemboolia.
  

[spoiler=2.12 Minestus]

Minestus on verevarustuse häire ajus, mis on põhjustatud veresoonte toonuse ajutisest langusest. Sel juhul tekib ootamatu teadvusekadu, kuid möödub õige esmaabi andmise korral kiiresti.

Tunnused:

• kahvatu, külm higi;
  
• iiveldus, pearinglus;
  
• pulss kiire ja niitjas, hingamine pindmine;
  
• tasakaalukadu kukkumiseni.
  

NB! Minestus on eluohtlik, kui inimene ei saa kukkuda ja jääb mingil põhjusel püsti või istuma!

Põhjused:

• Pikaajaline seismine, eriti palavas ja umbses ruumis;
  
• negatiivsed emotsioonid, ehmatus;
  
• vedelikupuudus;
  
• puberteediiga ja rohkem tüdrukutel;
  
• rasedus.
  

Esmaabi:

• aseta kannatanu pikali, jalad kõrgemale kehapinnast;
  
• vabasta pigistavatest riietest - vöö, krae, lips jne;
  
• taga värske õhu juurdevool;
  
• võimalusel pritsi näole külma vett või pane külm mähis otsmikule;
  
• ära hoia minestanut istuvas asendis või püsti;
  
• kui kannatanu ei tule teadvusele, kutsu kiirabi;
  
• NB! Raseduse hilises järgus (alates 6. kuust) peab minestanud raseda keerama külili.
  

Tavaliselt toibub minestanu 2-3 minuti vältel peale lamamist. Teadvusele tulles anda sooja juua, rahustada, katta soojalt ja lasta tal puhata. Pikemaajalise seisundi korral kutsuda arst.

[align=right]Kasutatud allikad

[/align]

[spoiler=2.13 Šokk]

Šokk on organismi eluohtlik haigusseisund, mis on tingitud ringleva verehulga vähenemisest.

Põhjused:

• traumad ja verekaotused;
  
• valu;
  
• allergia või infektsioon;
  
• põletus;
  
• südametalituse häired;
  
• hirm.
  

NB! Kõikidel neil juhtudel halveneb hapniku transportimine ja koed hakkavad kannatama hapnikuvaeguse all. Esineb rohkem lastel ja vanuritel. 

Tunnused: 

• Pulss on kiire - üle 100 löögi minutis. Mida kiirem ja nõrgem pulss, seda raskem on šokk.
  
• Nahk kahvatu, kaetud külma higiga.
  
• Kannatanu on kas rahutu või loid.
  
• NB! Vaikne kannataja eluohtlikumas seisundis.
  
• Hingamine sage.
  
• Võib esineda janu ja iiveldus.
  

[spoiler=2.13.2. Šoki esmaabi]

NB! Abistaja peab rääkima väga rahulikult.

• Šokiseisund: Pane kannatanu lamama ja tõsta jalad 25-30 kraadi võrra kõrgemale. Laste puhul võib üles tõsta ka käed.
  
• Peata väline verejooks, seejärel keera kannatanu selili, et neerusid läbiks veri, sest muidu 20-30 minuti pärast lakkab neis töö hapnikupuudusest ja inimene sureb.
  
• Väldi lisavalu põhjustamist.
  
• Kata kannatanu soojalt.
  
• Ära anna kannatanule juua, sest võib tekkida oksendamine, mis halvendab kannatanu seisundit. Kergematel juhtudel nagu ehmatus, võib lastele anda magusat teed, vett või mineraalvett.
  
• Rahusta kannatanut.
  
• Helista 112 ja taga võimalikult kiire transport haiglasse. Ära vii külma higiga kannatanud oma transpordiga haiglasse.
  

Teadvuseta kannatanu tuleb keerata külili juhul, kui ei ole lülisamba vigastuste ohtu või kui see ei suurenda vigastusi.

[spoiler=2.14 Posttraumaatiline neuroos]

Posttraumaatiline neuroos on traumajärgne hirmuseisund.

• kaob enesekindlus ja julgus;
  
• pärast kukkumisst "kitsehüpet" sooritades;
  
• pärast kukkumist tõkkejooksul, tõkke mahaahamist ja valu;
  
• veel näitena autoroolis avarii sooritanud, ei juleta samast kohast mööda sõita, välditakse teatud kurvi, väravaposti ja nii edasi.
  
• eriti jäävad mällu valuaisting ja negatiivsed emotsioonid.
  

Esmaabi:

     Võimalusel tuleb koheselt ületada kartus ja sooritada näiteks uus kitsehüpe, tornist hüpe, tõkkejooks, autosõit läbi kindla marsruudi ja nii edasi.

Hilisem ravi eeldab juba psühhoteraapiat.

[spoiler=2.15 Hüpoglükeemia]

Hüpoglükeemia on veresuhkru langemine alla normi.

• Tekib näiteks tugevate, harjumatute kehaliste koormuste või katastroofi korral.
  
• Esineb rohkem neil, kes on vähetreenitud ja keha ei oska oma rasvatagavarasid kasutada. Organism peab olema sellega harjunud.
  
• Tekib ka noorukitel suurte alkoholikoguste joomisel, kuna alkoholi ümbertöötlemiseks kehas on vaja energiat ja mittesöömisel langeb noore inimese kehas veresuhkur alla normi.
  

Tunnused:

• külm higi;
  
• tasakaaluhäired;
  
• kiire pulss;
  
• rohekas nahk;
  
• tugev näljatunne
  
• teadvus võib olla hämar.
  

NB! Seisund võib üle minna hüpoglükeemiliseks šokiks ja õigeaegse abi mittesaamisel organism võib langeda koomasse.

Esmaabi:

• teha magus jook, 6-8 tk. suhkrut lahustada vees;
  
• mesi annab kiirelt vajalikke suhkruid;
  
• süüa süsivesikuterikkaid toitaineid - saia, putru, küpsist, et organism hakkaks neid ise ümber töötlema;
  
• šokiseisund helistada 112 ja osutada esmaabi niikaua, kuni saabub kiirabi.
  

Ennetamiseks võtta matkadele kaasa komme, küpsiseid, banaane, magusaid jooke.