Elustamise ABC ehk, mida saab ära teha kõrvalvaataja kannatanud jaoks.
Võte A – hingamisteede vabastamine. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanu pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega kerkib keelepära ise üles ja hingamine võib taastuda. Soovitatav on kontrollida sõrmega, kas suus või neelus on võõrkehi, ning need eemaldada. Vajaduse korral keeratakse kannatanu korraks külili, et eemaldada võõrkeha(d), ja pärast uuesti selili.
Võte B – kunstlik hingamine. Kui kannatanu ei hakka pärast hingamisteede vabastamist ise hingama, tuleb teha kuntslikku hingamist kas suust-suhu- või suust-ninna-meetodil. Selleks asetab abistaja ühe käe kannatanu otsmikule ja kallutab tema pea tahapoole. Teise käe sõrmedega tõstab ta kannatanu alalõua ülespoole. Seejärel hingab abistaja ise sügavalt sisse, surub oma suu elustatava suule ning puhub tugevalt ja järsult oma väljahingatavat õhku kannatanu kopsudesse. Samal ajal, kui abistaja puhub kannatanu kopsudesse õhku, sulgeb ta kannatanu nina oma põse või sõrmedega. Jälgige rindkere liikumist! Kui õhk läheb kopsudesse, siis rindkere tõuseb. Seejärel eemaldage oma suu ja võimaldage kannatanul välja hingata. Kannatanu suu ja nina piirkona tuleb panna tükk marlit või puhas taskurätik, et vältida vahetut kontakti. Saadaval on ka spestiaalne ühekordne hingamiskile ning mitmesugused maskid, mida kasutatakse abivahendina otsese suu-suu-kontakti vältimiseks. Kuntsliku hingamise tegemise sagedus on täiskasvanul 12, lapsel 20 ja imikul 30 korda minutis. Kuntsliku hingamist tehes tuleb kontrollida kannatanu pulssi kaela ühisunearteril. Kui pulss on olemas, jätkake kuntsliku hingamise tegemist kuni kannatanu regulaarse hingamise taastumiseni Kui ühisunearteril või kubemes reiearteril pulssi tunda ei ole, tuleb alustada samal ajal kuntsliku hingamisega kaudset südamemassaaži.
Võte C – kaudne südamemassaaž. Kaudse südamemassaaži ajal peab kannatanu lamama selili kõval alusel. Abistaja laskub põlvili kannatanu kõrvale ning oaneb sirgete käte labad risti üksteise peale elustatava rinnaku alumisele kolmandikule. Rinnakule surutakse otse ülalt alla nii tugeva jõuga (surudes kasutatakse ka oma ülakeha raskust), et rindkere liiguv 5 - 6 cm allapoole. Südamemassaaži tehakse tugevate tõugetega sagedusega 60 korda minutis. Massaaži iga liigutuse ajal peab olema pulss elustatava suurtel arteritel tuntav. Nii üksinda kui ka kahekesi elustades tehakse vaheldumisi kaks kuntslikku hingamist ja 30 südamemassaaži tõuget, seega on kuntsliku hingamise ja südamemassaaži vahekord 2 : 15. Elustamist jätkatakse, kuni kannatanu elutegevus taastub. Igal juhul peab kutsuma kiirabi. Juba alustatud elustamist ei tohi katkestada enne kiirabi saabumist. Hingamisteede vabastamist, kuntslikku hingamist suust-suhu-meetodil ja kaudset südamemassaaži saab praktiliselt õppida ainult mannekeeni peal. Kuntsliku hingamise ja kaudse südamemassaaži võtteid ei tohi õppida teise õpilase peal- see on lausa eluohtlik!
Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine
Kõik teadvusetud kannatanud on soovitatav keerata püsivasse küliliasendisse, sest selles asendis on kannatanu hingamisteed kõige paremini avatud. Suu kaudu valguvad välja oksemassid ja sülg ning lõtv keelepära ei sulge kannatanu hingamisteid.
Püsivasse küliliasendisse panemiseks tuleb:
1) Põlvitada kannatanu kõrvale
2) Asetada kannatanule lähem peopesa tema tuharate alla
3) Tõsta tema kaugem labajalg lähema jalasääre peale
4) Kannatanu pead kaitstes keerata teda rõivastest tõmmates enda poole
5) Pöörata kannatanu pea kuklasse
6) Painutada tema abistajapoolne põlv ja küünarnükk täisnurga alla ning vabasta kannatanu küljealune käsi.
Kannatanu võib keerata nii parem- kui ka vasakpoolsesse küliliasendisse. Alajahtumise ärahoidmiseks tuleb ta soojalt katta ning kogu aeg tema järele valvata.
Silmas peab pidama, et püsivasse küliliasendisse aitamine ei halvendaks kannatanu üldseisundit. Kui on vähimgi kahtlus, et kannatanul on vigastatud lülisammas, ei tohi kannatanut küliliasendisse keerata.
