"Kroom ja veri" – Los Santose Lowrideri päevPäike tõuseb üle Strawberry Avenue nagu kuldne taskulamp, mis paljastab kõik, mis öö varjata püüdis. Garaaži ukse all tilgub õli väikese loiguna betoonile. Rico seisab uksel, sigaret rippumas huulte vahel, ja kuulab, kuidas linna süda aeglaselt ärkab. “Täna tuleb hea päev,” mõtleb ta. Mitte sellepärast, et ta usuks saatusesse, vaid sellepärast, et mootorid töötavad ja värv särab. See on Los Santos – siin ei vaja sa imesid, ainult bensiini ja hüdraulikat. Hommik garaažisLil Ghost on juba põlvili oma Tornado kõrval, käed õlis ja kõrvaklapid peas. Ta ei räägi enne, kui mootor laulab õigesti. Maya puhastab oma Buccaneeri – iga liigutus on täpne, nagu tants. Rico vaatab neid ja tunneb, kuidas metall ja bensiin on nende DNA-sse sööbinud. Garaaži täidab West Coast muusika, bass kõmiseb vastu seinu. Nad töötavad vaikuses, ainult mutrivõtmete kõlin ja aeg-ajalt kostev naer katkestavad rütmi. Kui kõik autod on valmis, säravad nad nagu kroomitud sõdalased – iga värv peegeldab päikest, iga kriim on lugu. Lõunasõit läbi linnaKolonn liigub mööda Vespucci Boulevard’i. Hüdraulika hüppab, nagu linn tantsiks koos nendega. Turistid filmivad, mõni laps lehvitab. Rico naeratab – see on tema lava, tema publik. Nad peatavad autod taco-putka ees. Praad, suits ja naer – see on lowriderite rahu. Päike libiseb aeglaselt üle linna ja varjud venivad pikaks. Autod säravad nagu ehtekarbid, ja kõik tundub korras – kuni üks must Sultan möödub liiga aeglaselt, liiga lähedalt. Rico pilk muutub. Silmad kohtuvad võõraga akna taga. Hetk vaikust. Ja siis – liiga palju tähendust ühes pilgus. Car Meet Cypress FlatsisÕhtu läheneb, taevas läheb oranžiks. Cypress Flats’i parklas on juba rahvas – autod, muusika, valgus. Rico pargib oma Buccaneeri keskkohta, paneb hüdraulika tööle. Auto tõuseb ja vajub, nagu süda lööks muusika taktis. Inimesed ümberringi filmivad, plaksutavad, mõned vilistavad. Siis tuleb võõras. See sama Sultan. Juht astub välja – roheline bandana kaelas, pilk külm. Vaikus. Maya astub kõrvale, käsi puusal, Ghost seisab varjus – võtmevarras peopesas, nagu tühine detail, mis võib muutuda relvaks. Pinget saab lõigata noaga. Aga Dez tõstab käe. Teine gäng lahkub, kummid kriuksuvad. Rahvas sosistab. Rico naeratab uuesti, kuid nüüd on naeratuses midagi muud – lubadus, et järgmisel korral pole enam vaikust. Öö klubi tagaPimedus laskub Los Santose peale nagu tolm. Tequila-La tagahoovis seisavad autod reas, mootorid veel soojad. Rico istub kapotil, sigaret põleb oranžilt. Lil Ghost paneb muusika mängima – vana Zapp & Roger – ja Maya naerab, keerutades oma klaasi. Ta kustutab suitsu kapoti serval ja vaatab oma autot. Kroom särab, mootor hingab tasa. See pole lihtsalt masin. See on süda. Ja Los Santos lööb selle rütmis. LõppKui öö vaibub, jäävad alles ainult tuled, muusika ja metall. Gängi jaoks pole see lihtsalt päev – see on rituaal. Iga sõit, iga kriim, iga pilk – osa legendist, mis elab tänaval. Los Santos ei maga. Ja lowriderid ei peatu kunagi.